Matemaatiline statistika ja tõenäosusteooria ei ole pika traditsiooniga uurimisvaldkonnad Tartu Ülikoolis. Siiski leiame ülikooli ajaloost teadlasi, kes on jäädvustanud oma nime statistika ajaloos. Viitame siinkohal kahele professorile: Ernst Louis Etienne Laspeyres oli TÜ geograafia, etnograafia ja statistika professor aastatel 1869-1873, tema kohal jätkas 1874-1876 Wilhelm Lexis. Mõlemad mehed alustasid oma teadlaskarjääri korraliste professoritena Tartus. Kuigi nad tegutsesid siin lühiajaliselt, jõudsid nad just siin tulemusteni, mis on tänaseni jäänud kasutusse. Laspeyresi indeks on inflatsiooni mõõdupuuna kasutusel ostu- ja teenustekorvi kallinemise hindamisel nagu ka Lexise graaf demograafias inimese elukestuse kujutamisel. Wilhelm Lexist vaadatakse ka kui pioneeri aegridade teooria arendamisel.

Tõsisem statistika-alane uurimistöö ja statistikute koolitamine algas Tartu Ülikoolis XX sajandi teisel poolel. Nii esimesed artiklid kui statistikale spetsialiseerunud matemaatikud tekkisid esialgu entusiastide huvist selle valdkonna vastu 1960-ndatel aastatel. Aastatel 1965-1979 spetsialiseerusid igal aastal mõned rakendusmatemaatika üliõpilased matemaatilise statistika suunale läbides erialaste ainete tsükli. Ajavahemikul 1979–1992 moodustasid statistikatudengid eraldi rühma rakendusmatemaatikute hulgas. Aastal 1992 algas statistikute koolitamine matemaatilise statistika programmi alusel. Eriala valik toimus matemaatika-tudengite seas II kursusel.  

1993. aasta veebruaris moodustati matemaatilise statistika instituut, mis sellest ajast alates on suunanud erialast õpet kõigil õppetasemetel. Statistikahariduse väljaarendamisel on võtmeroll olnud emeriitprofessor Ene-Margit Tiidul, kes oli ka esimene matemaatilise statistika korraline professor. Alates 1999. aastast võetakse I kursusele vastu eraldi rühm matemaatilise statistika erialal.  Suhteliselt kõrge sisseastumislävend on üheks põhjuseks, miks MS eriala tudengid paistavad oma õpingutes hästi silma. Algselt 4+2 õppesüsteemilt on üle mindud kolmeaastasele bakalaureuseõppele, millele järgneb kaheaastane magistriõpe, reeglina kas matemaatilise statistika või finants- ja kindlustusmatemaatika erialal. Meie bakalaureuse- ja magistritaseme lõpetajad on edukalt jätkanud õpinguid ka paljudes Euroopa ja Põhja-Ameerika ülikoolides.