Muudatused kinnitatud matemaatika-informaatikateaduskonna nõukogus 22.04.2005

Muudatused kinnitatud matemaatikateaduskonna nõukogus 09.06.1999

Kinnitatud matemaatikateaduskonna nõukogus  20.12.1996

 

 

Tartu Ülikooli Matemaatika-INFORMAATIKAteaduskonna

lõputööde kirjutamise ja kaitsmise juhend

 

 

 

 

1.  Eesmärk

Lõputööga (bakalaureusetöö, magistritöö) näitab üliõpilane, et ta oskab

·         sihipäraselt  kasutada oma erialaseid teadmisi;

·        erialaseid tulemusi korrektselt ja selgelt vormistada ning esitada.

 

2. Teema ja juhendaja

Instituudi juhataja fikseerib lõputöö teemad ja juhendajad viimase õppeaasta alguses. Lõputöö juhendajaks võib olla ülikooli õppejõud või teadur. Juhendajaks võib määrata ka isiku, kes ei ole ülikooli töötaja, kui see isik vastab ülikoolis õppejõule või teadurile  esitatavatele nõuetele. Vajaduse korral võib lõputööle määrata kaasjuhendaja. Kaasjuhendaja võib olla nii ülikooli töötajate seast kui väljastpoolt ülikooli ning peab vastama samadele nõuetele, mis esitatakse juhendajale.  Kui lõputöö juhendaja ei ole ülikooli töötaja, on instituudi töötajate seast kaasjuhendaja määramine kohustuslik.

Lõputöö juhendaja hoolitseb selle eest, et fikseeritud teema on lõputööks sobiva ulatuse ja raskusastmega ning konsulteerib  üliõpilast regulaarselt nii uurimistöö tegemisel kui ka lõputöö vormistamisel.

 

3. Lõputöö

Lõputöö autoriks on seda kaitsev üliõpilane.

Lõputöö sisuks võib olla:

·        teoreetiline uurimus;

·        rakendusliku ülesande lahendus;

·        õppevahend või -materjal;

·        erialane referaat;

·         töö, mis koosneb mitmest ülalnimetatud vm.  komponendist.

.

 

4. Vormistus

Lõputöö on trükitud  ja  köidetud  töö, mis sisaldab alljärgnevaid osi:

·        tiitelleht;

·        sisukord;

·        sissejuhatus (probleemi tutvustus ja ülevaade tööst);

·        sobivalt liigendatud põhitekst;

·        resümee;

·        kirjanduse loetelu;

·        vajaduse korral üks või mitu lisa (tabelid, programm, arvutitrükised, teadusartikkel, õppevahend, lepingu aruanne vm) kas lülitatuna töö lõppu, iseseisva köitena, põhitööle lisatava andmekandjana jne.

Lõputöö trükitakse A4 formaadis paberile. Tekst peab olema mõlemast küljest joondatud. Töö leheküljed on nummerdatud, tiitellehe numbrit ei trükita.

Eestikeelse lõputöö resümee   kirjutatakse inglise keeles, ingliskeelse töö resümee eesti keeles ning muukeelse lõputöö resümee kirjutatakse nii eesti kui ka inglise keeles. Resümee algab töö pealkirjaga, millele järgnevad eraldi ridadel autori nimi ja sõna ‘Resümee’ vastavas keeles.

Kirjanduse loetelu esitatakse kas alfabeetilises või viitamise järjestuses. Loetletakse need ja ainult need allikad, millele töös on viidatud.

 

5. Kaitsmisele suunamine

·        Lõputöö tuleb esitada õppetooli juhatajale (so korralisele professorile või õppetooli hoidjale) hiljemalt 2 nädalat enne kaitsmist kahes eksemplaris koos juhendaja kirjaliku arvamusega. Ilma juhendajata töö tuleb esitada õppetooli vähemalt 3 nädalat enne kaitsmist.

·        Töö  kaitsmisele suunamise otsustab õppetooli juhataja, kes kinnitab seda oma allkirjaga töö tiitellehel ja  määrab vähemalt ühe retsensendi. Kui lõputöö oluliseks osaks on arvutiprogrammi koostamine, tuleb retsensendile luua võimalus programmi tööga tutvumiseks.

·        Kaitsmisele suunatud töö autor lubatakse dekaani korraldusega lõputööd kaitsma siis, kui ta muus osas on õppekava täitnud.

·        Üliõpilasele tuleb tagada võimalus tutvuda retsensendi kirjaliku arvamusega vähemalt kaks päeva enne kaitsmist.

·        Kaitsmisele suunatud töös ei ole lubatud teha parandusi ega muudatusi. Autoril on õigus töö tagasi võtta hiljemalt kaitsmisistungi alguses ja esitada sama või korrigeeritud  töö uuesti kaitsmisele suunamiseks.

 

6. Kaitsmine

·      Erialased kaitsmiskomisjonid moodustatakse dekaani korraldusega üheks õppeaastaks. Komisjoni esimees on professor või õppetooli hoidja. Vähemalt neljaliikmelise komisjoni liikmeteks võivad olla korralised õppejõud ja  teadurid. Kaitsmiskomisjonide istungite kuupäevad määratakse kindlaks iga õppeaasta alguses. Lõputöö kaitsmiskomisjon on pädev kaitsmist läbi viima, kui kohal on üle poole tema koosseisust.

·      Üldjuhul viibivad kaitsmisel nii lõputöö juhendaja kui ka retsensent. Kui  töö juhendaja ja/või retsensent puuduvad kaitsmiskoosolekult, kuid on esitanud kirjaliku arvamuse või retsensiooni, milles on hinde ettepanek, võib komisjon selle töö kaitsmise läbi viia.

·        Lõputöö kaitsmine  toimub avaliku akadeemilise väitlusena, mille osad on

·        autori ettekanne (ülesande, lahendusteede ja tulemuste tutvustus);

·        juhendaja ja retsensendi sõnavõtud;

·        autori vastused retsensendi küsimustele;

·        üldarutelu (kohalviibijate, v.a. autori arvamusavaldused ja küsimused nii autorile kui ka juhendajale ning  retsensendile, vastused küsimustele);

·        autori lõppsõna (autori suva kohaselt, tavaliselt mõtteid töö edasiarendusest, tänusõnad jm).

Autorile antakse ettekandeks aega 10 kuni 15 minutit, aja ülempiiri konkreetsel istungil otsustab kaitsmiskomisjon. Lõppsõnaks on aega kuni 1 minut.

 

 

 

7. Hindamine

·      Kaitstud lõputööd  hindab kaitsmiskomisjon istungi kinnises osas, kus on õigus viibida ka tööde juhendajatel ja retsensentidel ning teaduskonna nõukogu liikmetel. Hääletamisel osalevad ainult komisjoni liikmed.

·      Lõputöö hindamisel arvestatakse

 a) sisulisi väärtusi, sh

·      ülesande raskust ja mahtu;

·      püstitatud ülesande täidetust;

·      lahenduse originaalsust;

b) vormistamist, sh

·      esituse loogilisust ja loetavust;

·      keelelist korrektsust ja kujunduslikku külge;

c) töö kaitsmist.

·       Edukalt kaitstud lõputööle pannakse positiivne hinne ja selle autor  tunnistatakse ülikooli lõpetanuks.

·       Kui kaitsmiskomisjon otsustab, et töö ei vasta nõutud tasemele või autor ei suuda seda kaitsta, siis hinnatakse lõputöö puudulikuks. Sel juhul on võimalik üks korduskaitsmine, mis eeldab olemasoleva töö täiendamist või uue teema valimist.

 

8. Lisasätted

·      Antud juhendis käsitlemata küsimused lahendatakse vastavuses Tartu Ülikooli ja TÜ Matemaatika- informaatikateaduskonna õppekorralduse eeskirjadega.

·      Instituudid ja õppetoolid võivad vastavalt eriala spetsiifikale esitada lõputööle lisanõudeid, mis  on kooskõlas  käesolevate üldnõuetega ja tehakse üliõpilastele teatavaks koos teema fikseerimisega.

·      Lõputöö või selle lisadega seotud autoriõiguslikud küsimused lahendatakse seaduse poolt ette nähtud korras.

·      Lõputööd säilitatakse õppetoolis või instituudis.

 

 

Soovitusi lõputöö autorile

 

a) Lõputöö kirjutamisel tuleks potentsiaalse lugejana pidada silmas sama erialaõppe läbinud inimest, näiteks kaasüliõpilast. Seda arvestades on soovitav pöörata vajalikku tähelepanu probleemi tutvustamisele ja ülesande püstitusele, selgitada seonduvat tausta, piisava üksikasjalikkusega esitada mõisted ja arutluskäigud. Referatiivses töös, mis peaks  esitama mingist probleemist tervikliku käsitluse, täiendatakse algallikate materjale, püüdes  raskesti mõistetava autoriteksti lugejale võimalikult arusaadavaks teha. Rakenduslikus uuringus vaadeldakse enamasti nii ülesande sisulist ja kui ka matemaatilist püstitust, tutvustatakse kasutatud meetodeid ning lahenduste sisulist interpretatsiooni. Programmeerimisalaste tööde puhul on oluline järgida veel tarkvara dokumenteerimisnõudeid, õppematerjalide korral aga vastavaid didaktilisi printsiipe.

 

b) Lõputöös on tarvis täpselt piiritleda autori omapoolne panus, juhtides sellele tähelepanu kas sissejuhatuses või põhitekstis. Ülejäänud osade puhul viidatakse  kasutatud allikmaterjalidele, kui tegemist ei ole just antud eriala üldtuntud mõistete ja tulemustega.

 

c) Lõputöö vormistamisel võib võtta eeskujuks  teaduslikud  tekstid tunnustatud kirjastuste väljaannetest, sh Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis de Mathematica.

 

d) Resümees antakse töös saadud tulemustest võimalikult põhjalik, ent lakooniline ülevaade mahuga ca 1 lk. Seega resümeeks  ei sobi töö lühikokkuvõte e. annotatsioon. Erilist tähelepanu nõuab resümee keeleline korrektsus.

 

e) Kirjanduse  loetelu  element  (kirje) antakse piisavalt täpsena, näidates võimalusel

·        autori(d);

·        pealkirja;

·        ilmumisaasta;

·        ilmumiskoha ja  kirjastuse (veebimaterjali korral vastava aadressi ja kuupäeva);

·        ajakirja või kogumiku nime ja köite;

·        raamatu lehekülgede arvu;

·        artikli algus- ja (mitmeleheküljelisel tööl) lõpulehekülje numbri.