Matemaatika alusmoodul

Matemaatika ja statistika instituudis on võimalik läbida matemaatika alusmoodul, mis on seotud matemaatika bakalaureuseõppekava kõrvaleriala suunamooduli õpiväljunditega. Õpe toimub ühe õppeaasta jooksul Delta keskuses eesti keeles ning programm on võimalik läbida sügissemestri jooksul täismahus, kui valida üheks aineks „Analüütiline geomeetria”.

Toimumise aeg: 30.08.2021 - 28.08.2022

Maht: 624 akadeemilist tundi (24 EAP), kuid minimaalset läbitud kursuste mahtu ei ole fikseeritud.

Eesmärk: Anda matemaatilised eelteadmised ja oskused, mis on aluseks loodus- ja täppisteaduste valdkonna paljudele õppekavadele.

Sihtrühm: Isikud, kes plaanivad edaspidi kandideerida matemaatika, matemaatilise statistika, informaatika, arvutitehnika, füüsika-, keemia ja materjaliteaduse õppekavadele ning soovivad matemaatika alusained juba eelnevalt ära kuulata. Positiivsetele tulemustele sooritatud aineid on võimalik tasemeõppes õppides VÕTA korras üle kanda. Kogu mooduli sooritamise korral on võimalik kandideerida bakalaureuseõppe vabale õppekohale 2. semestril (väljaspool üldkonkurssi).

Õpiväljundid

Omandatakse järgmised kolm õpiväljundit:

„Kõrgem matemaatika I” - lineaaralgebra, diferentsiaal- ja integraalarvutuse, diferentsiaalvõrrandite sissejuhatav kursus.
Aines „Matemaatiline maailmapilt” antakse esmased teadmised kaasaegse matemaatika üldistest mõistetest (hulk, seosed, lausearvutuse põhimõisted) ning omandatakse nende kasutamiseks erinevad tõestamisviisid.
„Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika” tutvustab tõenäosusteooria põhimõisteid ja -meetodeid, käsitledes eraldi diskreetseid ja pidevaid tõenäosusjaotusi. Matemaatilise statistika osas käsitletakse üldkogumi karakteristikute tõenäosuslikke hinnanguid valimi põhjal. Esitatakse hüpoteeside kontrolli teooria alused ja vastav metoodika.

Lisaks omandatakse järgmisest kahest väljundist üks:

„Analüütiline geomeetria” - uuritakse sirgeid, tasandeid ning teist järku jooni ja pindasid algebraliste vahenditega, tuginedes Descartes'i koordinaatide meetodile.
„Kõrgem matemaatika II” annab ülevaate mitme muutuja diferentsiaal- ja integraalarvutusest ning diferentsiaalvõrrandite lahendamisest.