Üheksa Tartu Ülikooliga seotud inimest pälvis teadustöö riikliku preemia

Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid, 40 000 euro suuruse teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvis Peeter Saari. 50 000 euro suurune teaduspreemia väljapaistva avastuse eest määrati Mart Ustavile. 

Minister Mailis Reps õnnitleb kõiki preemiate saajaid ja tänab neid Eesti teadusse antud panuse eest. „Laureaadid on pühendunud teadlased ja sihikindlad teerajajad oma alal,“ sõnas Reps.

Tartu Ülikooli füüsika instituudi laborijuhataja ja laineoptika professor akadeemik Peeter Saari on tõeline õpetlane. Oma esimese avastuseni jõudis ta juba verinoore teadlasena pool sajandit tagasi ning sellest peale on ta olnud pidevalt aktiivne ja viljakas oma erialal. Kaasaegne füüsikamaailm tunneb Peeter Saarit laialivalgumatute valgusimpulsside uurimissuuna rajajana. Tohutu töö teadusorganisatsioonilises tegevuses, alati korrektne lähenemine, terav pilk ja sulg on viinud Peeter Saari Eesti kõigi aegade väärikamate teadlaste sekka.

Akadeemik Mart Ustav pälvis avastuspreemia teadus-arendustöö „DNA onkoviiruste paljunemise molekulaarsete mehhanismide uurimisest bioloogiliste ravimite arendus- ja tootmistehnoloogiate väljatöötamiseni“ eest. Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi biomeditsiinitehnoloogia professor ning Icosagen Grupi asutaja ja juht Mart Ustav on väärindanud DNA-viiruste alusteaduslike molekulaarbioloogiliste uurimuste tulemused kogu ühiskonna jaoks olulisteks praktilisteks rakendusteks (näiteks üht tüüpi AIDSi vaktsiini loomiseks). Ta on innovaatiliselt rakendanud oma avastusi viiruse genoomi paljunemise ja valkude tootmise protsessi kohta, et luua täiesti uudne tehnoloogia diagnostiliste ja terapeutiliste valkude suuremahuliseks tootmiseks. Seda litsenseerivad praegu pea kõik maailma juhtivad ravimifirmad.

Arvet Pedas pälvis preemia täppisteaduste alal tööde tsükli “Efektiivsed lahendusmeetodid murruliste tuletistega diferentsiaalvõrrandite ja singulaarsustega integraalvõrrandite jaoks” eest. Pedas töötab Tartu Ülikooli loodus- ja täpisteaduste valdkonnas diferentsiaal- ja integraalvõrrandite professorina. Professor Pedas on publitseerinud enam kui 80 teaduslikku artiklit ja on kaasautoriks ühele monograafiale ning ühele kõrgkooliõpikule.

Tõnu Esko, Reedik Mägi, Krista Fischer, Lili Milani pälvisid preemia keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli “Geneetika ja genoomika alased alusuuringud personaalmeditsiini rakendamiseks Eestis” eest. Tõnu Esko töötab Tartu Ülikoolis genoomika instituudi asedirektorina. Reedik Mägi on TÜ genoomika instituudi bioinformaatika vanemteadur. Krista Fischer töötab TÜ matemaatika ja statistika instituudi professorina ja genoomika instituudi biostatistika vanemteadurina. Lili Milani on Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliige ja TÜ genoomika instituudi epi- ja farmakogenoomika juhtivteadur. Nende teadustöö on oluline samm Eesti Geenivaramu doonorite andmete rakendamisel kaardistamaks personaalmeditsiini võimalusi nii monogeensete (ehk ühe konkreetse päriliku mutatsiooni) kui polügeensete (ehk mitmetel geenvariatsioonidel põhineva) haiguste riski hindamisel ning ravimite efektiivsust ja kõrvaltoimeid mõjutavate geenivariantide kasutamisel optimaalse ravimiannuse valikul.

Allen Kaasik pälvis parima teadustöö preemia arstiteaduse alal teadus-arendustöö “Mitokondrite roll närvisüsteemi haiguste korral” eest. Professor Kaasik töötab Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas molekulaarse toksikoloogia professori ja farmakoloogia vanemteadurina. Tema teadustöö on fokusseerunud mitokondrite rollile neurodegeneratiivsete haiguste korral ning on sel teemal avaldanud töid mitmetes juhtivates ajakirjades nii vastutava autori kui ka kaasautorina.

Urmas Saarma pälvis preemia geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli “Eluohtlike zoonootiliste patogeenide ja neid levitavate kiskjaliste kompleksuuringud Eestis ja globaalselt” eest. Urmas Saarma on rajanud molekulaarse ökoloogia ja süstemaatika uurimissuuna ja loonud rahvusvahelise tuntusega terioloogia töörühma, mis uurib evolutsioonilisi ja kaasaegseid protsesse imetajate ning nende patogeenide populatsioonides, nende rolli ökosüsteemides ja ohtu inimeste ja koduloomade tervisele. Töörühm on lisaks alusuuringutele tegelenud ka rakenduslike probleemide lahendamisega ning teadustulemused on olnud aluseks erinevate kaitse- ja ohjamiskavade koostamisel.

Riigi teaduspreemiad antakse üle 24. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemias.